Kollageen: mis see on ja kuidas see meile kasulik on?
Tõenäoliselt ei leia me tänapäeval inimest kes poleks midagi kollageenist kuulnud. Kollageeni nimetatakse nooruse allikaks, meie keha koos hoidvaks liimiks. Kollageen on meile kõige olulisem valk. Kollageenile on viimasel ajal pööratud väga palju tähelepanu just selle ainulaadsete omaduste tõttu.
Kuigi kollageeni kasulikkusest räägivad tõenäoliselt sagedamini naised on see kehas loomulikult sünteesitav valk meeste jaoks samuti äärmiselt oluline. 2015. aastal eakate meestega läbi viidud uuring näitas et kollageenpeptiidide toidulisandite ja jõutreeningute kombinatsioon suurendas oluliselt lihasmassi ja jõudu.
Kollageeni seostatakse kõige sagedamini naha ilu ja noorusega kuna selle kogusest organismis sõltub naha seisund, elastsus ja taastumisvõime. Kollageen meie kehas üks olulisemaid komponente. Kollageen on kõõluste, sidemete, luude, lihaste ja naha peamine ehitusmaterjal. Kollageeni leidub ka paljudes teistes kehaosades, sealhulgas veresoontes, sarvkestas ja hammastes. Hinnanguliselt on kokku koguni 28 erinevat tüüpi kollageeni. Ainult kolm neist – I, II ja III tüüp – moodustavad ligikaudu 90 protsenti kogu organismi kollageenist ning on kõige kasulikumad ja vajalikumad meie nahale, juustele, küüntele ja kehale.
Näiteks on nahk, luud, kõõlused, sidemed, häälepaelad, hambad ja igemed ning sidekude valdavalt I tüüpi kollageenist. II tüüpi kollageen on kõhre põhikomponent ja III tüüpi kollageeni on arterite ja teiste organite koostises, mis tähendab, et see toetab lihaste, siseorganite ja arterite struktuuri.
I ja III tüüpi kollageeni kasutamine muudab teie juuksed tervemaks, niiskemaks, säravamaks ja kiiremini kasvavaks. Küüned taastavad oma tugevuse ja murduvad vähem. Nahk muutub elastsemaks, niisutatumaks, siledamaks, säravamaks, väiksemad kortsud vähenevad. Seda tüüpi kollageen võib aidata ka tselluliidi või venitusarmide vastu. II tüüpi kollageen kasulik liigestele, vähendab nende valu ja turset, tugevdab kõõluseid, sidemeid ja luid ning toidab kõhre.
Keha sünteesib kollageeni loomulikul viisil. Aastate jooksul aga väheneb organismi võime ise kollageeni toota ja selle tase hakkab langema kiiremini kui organism suudab seda toota. 20.–40. eluaastatel väheneb organismi kollageenivaru umbes 30 protsenti ja kuni 60. eluaastani langeb see koguni 60 protsenti. Kollageeni vähenemist organismis ei mõjuta mitte ainult vanus, vaid ka elustiili tegurid nagu suitsetamine, alkoholi ja kõrge suhkrusisaldusega toodete tarbimine, päikese käes viibimine, pingeline füüsiline aktiivsus, stress, traumad ja erinevad haigused.
Kollageenipuudus põhjustab kõhrede kuivamist, luuhõrenemist, sidemete ja kõõluste elastsuse vähenemist ning liigeste jäikust. Tekivad valud. Liigutused pole enam nii graatsilised, võimalikud on sagedasemad vigastused. Lisaks hakkab halvenema naha seisund: see hakkab kaotama võimet taastada oma kuju – kaob elastsus, hakkavad tekkima kortsud ja nahk muutub kuivaks.
Otsides paremaid ja tõhusamaid viise kuidas organismis kollageenivarusid täiendada on oluline pöörata tähelepanu selle päritolule: kõige levinum on merelist ja loomset päritolu kollageen. Just viimane on teadlaste hinnangul inimesele kõige lähedasem ja loomse päritoluga kollageeni omastab meie keha kõige paremini. On olemas ka taimset päritolu kollageeni, kuid see on kahe teise kollageenitüübiga võrreldes vähem efektiivne, selle omastatavus on väga madal ning valgukompleks ise pole nii tõeline nagu mere- ja loomse päritoluga kollageen.
Tänapäeval võib leida palju erinevaid kollageenivorme alates suu kaudu manustatavast vedelast kollageenist kuni pealemääritava või isegi süstitava vormi. Kuid selleks et keha saaks seda valku võimalikult palju ja tõhusalt omastada, on oluline et see laguneks õige molekulmassini. Soovitatakse et see oleks vähemalt 3000 daltonit. Seda tehakse kollageeni hüdrolüüsimise teel: kollageen lagundatakse teatud peptiidideks ja satub tänu sellele seedesüsteemi kaudu otse vereringesse. Seejärel levivad need kollageenpeptiidid veresoonte võrgustiku abil kogu kehas ja pärisnahas, naha peamises struktuurikihis, kus need võivad tõestatult püsida kuni 14 päeva. Pärisnahka sattudes stimuleerivad kollageenpeptiidid uue kollageeni, elastiini ja hüaluroonhappe tootmist. Lisaks on hüdrolüüsitud kollageen rikastatud spetsiifiliste aminohapetega ning oma madala molekulmassi tõttu on kergesti seeditav, imenduv ja inimkehas jaotuv.
Teadusuuringute kohaselt on 2500-5000 mg päevas piisav kogus hüdrolüüsitud kollageeni, mis võib aidata säilitada või parandada naha biofüüsikalisi omadusi – elastsust, niiskusesisaldust, vähendada transepidermaalset veekadu ja naha karedust, ketendust. 35–50-aastaste naistega läbi viidud sõltumatute uuringute tulemused näitasid et pärast päevas 2500 mg kollageeni tarbimist täheldati 4 nädala pärast positiivseid muutusi nahas, eriti selle elastsuse suurenemist.
Selleks, et organism suukaudset kollageeni veelgi paremini omastaks, tasub meeles pidada ka kõigile tuntud C-vitamiini mis parandab kollageeni imendumist ja stimuleerib selle tootmist, samuti aitab varustada organismi puuduvate ainetega mis mõjutavad valkude sünteesi.
